Õhk muutub kuivaks enamasti talvisel kütteperioodil. Eestimaa muutlikus kliimas, kus kütteperioodi pikkus on ligikaudu 250 päeva, so 2/3 aastast, võib siseruumide õhuniiskus langeda külmemate ilmadega sageli alla 30%. Selle peale võib ju tekkida mõte, et avaks akna ja laseks niikust sisse välise õhu kaudu, kuid see ei lahenda probleemi. Väljast sisse tulev külm õhk hoiab endas vähem niiskust kui soe õhk. Sobivat õhuniiskuse taset aitab siseruumides hoida õhuniisutaja.

Õhk on liiga kuiv paljudes elu- ja tööruumides, kontorihoonetes ja eramutes, kus õhuvahetus on puudulik. Tihti aitab sellisel juhul ventilatsiooni puhastus, et saada õhk korralikult liikuma. Üldjuhul on probleemsed vanemat tüüpi keskküttega kortermajad, mis on soojustatud ja vahetatud akendega, kuid kus puudub kaasaegne ventilatsioonisüsteem.

Liigselt kuiv õhk mõjub halvasti meie tervisele. Esimesena hakkavad kuivama meie limaskestad ja nahk. Tugevalt mõjutatud on ka meie uni ja keskendumisvõime. Kuiv õhk avaldab negatiivset mõju ka siseruumides asuvatele taimedele, mööblile, puitpõrandatele ja dekoratiivsetele esemetele nagu maalid ja pildid. Sama kehtib muusikainstrumentide puhul, mis võivad tulemusena häälest ära minna ja ka kahjustada saada. 

Märgid, mis võivad viidata liiga kuivale õhule

Liiga kuiv õhk võib väljenduda järgnevalt:

• Unetus ja väsimus. Ärgates on pea paks
• Peavalu
• Kuiv köha (mis ruumist lahkudes lõppeb)
• Kuivanud ja valulikud ninasõõrmed (võib esineda ninaverejooksu)
• Ebamugavustunne silmades (silmade kuivamine, sügelus, punetus)
• Kuivanud huuled, eriti suunurgad (vajavad pidevat niisutamist) ja kuivav nahk
• Kodused taimed, mis kipuvad liiga kiirelt kuivama ja vajavad pidevat kastmist

Need on sümptomid, mida me tihti põhjendame heitliku kliima ja haiguspuhangutega. Liiga kuivas ruumis on ka haigestumise oht suurem, sest gripiviirus püsib nakkusohtlikuna liigkuivas või -niiskes ruumis kauem. 

Kuidas niiskustaset mõõta?

Õhuniiskust saab mõõta hügromeetri abil. Suhteline õhuniiskus võiks siseruumides jääda vahemikus 40-60%. Kui õhuniiskus on alla 40%, siis tasub mõelda õhuniisutaja hankimise peale.

Kui hügromeeter üldse ei registreeri õhuniiskuse taset toas, siis see viitab juba väga kuivale õhule ja tuleks kiiremas korras tegutseda selle nimel, et olukorda parandada.

Šveitsi firma Stadler Form Selina nimelised hügromeetrid on väga täpsed. Nende näidud võivad erineda tegelikkusest +/-3 %. Võrreldes tavaliste ja mehaaniliste hügromeetritega, millede näit võib reaalsusest erineda kuni +/-20 %.

Kuidas õhku niisutada?

Omal jõul kasutatakse niisutamiseks radikatele pandud märga käterätti või veega täidetud anumat. Kuid selline meetod on väga ebastabiilne ja pole kõige efektiivsem ning on üpriski tülikas.

Stabiilsema lahenduse saab õhuniisutaja näol. Tänapäeval müügil olevad õhuniisutajad suudavad ise õhuniiskuse taset mõõta. Üldjuhul saab valida sobiva taseme vahemikus 40% – 60%, mida seade jälgima hakkab doseerides niiskust vastavalt vajadusele. Kui õhuniisutajal on ka automaatrežiimi funktsioon, siis kannab seade ise kõige eest hoolt. 

Optimaalse niiskustasemega ruumis on inimesel parem enesetunne ja ei tunta end nii tujuka ning väsinuna. Sobiv niiskustase õhus tagab selle, et limaskestad ei kuiva, mistõttu on meie hingamine lihtsam. Selle tulemusena paraneb ka une kvaliteet ja keskendumisvõime. Ära jäävad ka tülikas kuiv köha, kinnine nina, sügelevad silmad ja kuiv nahk. 

Niiskem toaõhk vähendab ka õhus lendlevat tolmu, kuna veemolekulid õhus seovad osakesed enda külge ja toovad need madalamale. Seetõttu ei satu nii palju tolmu meie silmadesse ja hingamisteedesse. 

Mille järgi õhuniisutajat valida?

Õhuniisutajaid on müügil väga palju, mis erinevad üksteisest nii tehnoloogia, omaduste, hinna kui ka disaini poolest. Õhuniisutajat valides peaks lähtuma eelkõige ruumi suurusest. Uurida tuleks ka mürataseme kohta, sest õhuniisutid, millel on suurem müratase, ei sobi magamistuppa. 

Olulist rolli mängib ka veepaagi mahutavus. Kui paak saab tühjaks, siis seade seiskub. Mida suurem on paak, seda kauem saab seade tööd teha. Seadme töö aeg on oluline näitaja. Kui seda kasutada magamistoas, siis peaks õhuniisutaja suutma tööd teha 8-9 tundi.

Erinevad õhuniisutajate tehnoloogiad

Ultraheliga niisutamine

Enimlevinud lahendused on ultrahelitehnoloogial põhinevad õhuniisutajad. Nende tööpõhimõte seisneb selles, et eelsoojendatud vesi pihustatakse ultrahelisagedusel peeneks uduks.

Selle tehnoloogia kasuks räägib madal müratase ja antibakteriaalne mõju. Nende miinuseks on see, et ka vees leiduvad mineraalid pihustatakse õhku ja see tekitab valget tolmu, mis langeb pindadele.

Kuuma auru abil niisutamine

Kuuma auru abil niisutamise tööpõhimõte seisneb vee aurustamisel läbi kuumutamise. Sellisel tehnoloogial baseeruva seadme kasuks räägib kiire võime tõsta ruumi õhuniiskust soovitud tasemeni. Kuid seade tarbib rohkem elektrit võrreldes teiste niisutitega ja kuum aur võib ohtlik olla lastele ja lemmikloomadele.

Naturaalne / traditsiooniline niisutamine

Naturaalse niisutamise tööpõhimõte on märgade pindade / filtrite ventilaatoriga kuivatamine. Niiskus eraldub (kuivab) niisutusfiltritest välja sarnaselt igapäevaelus toimuvale aurustumisele ning seetõttu visuaalset veeauru näha ei ole.

Vees olevad mineraalid (kare vesi) ei lendu ruumi, vaid jäävad kinni filtrisse. Naturaalsel õhuniisutamisel kleepub niisutusketastele või -filtritesse ka õhus lenduvat tolmu.

Kodus soovitame naturaalset õhuniisutit kasutada eelkõige magamistubades, kuna seal on piisava õhuniiskuse olemasolu kõige tähtsam. Selleks sobivad hästi taaskord Šveitsi ettevõtte Stadler Form Oskar nime kandvad õhuniisutajad, mida on saada kahes suuruses ja värvitoonis.