Konditsioneer korterisse. Mida selleks teada vaja?

Lühidalt konditsioneerist ehk kliimaseadmest

Õhukonditsioneer on seade, mis lisaks jahutamisele ja kütmisele paneb õhu ruumis ringlema ning suudab seda ka filtreerida. Tänu oma kasutusmugavusele ja lihtsusele on võimalik paigaldada konditsioneer korterisse, eramusse, kontorisse – pea igasse ruumi, kus on vaja jahutust.

Konditsioneeride paigaldamine korteritesse on Eestis tõusev trend. Järjest enam inimesi soovivad oma kodus palavate ilmade korral temperatuuri kontrolli all hoida. Igal aastal ostetakse ja paigaldatakse üha rohkem kliimaseadmeid. Hüppeline nõudluse kasv toimub suviti koos esimese kuumalaine saabumisega.

Oma tööpõhimõttelt sarnaneb konditsioneer soojuspumbaga. Seadmes ringlev külmaaine seob soojusenergia ja transpordib selle väliskeskkonda. Edasi liigub külmaaine aurustisse, kus vedelal kujul aine muutub gaasiliseks. Selles protsessis külmaaine jahtub ja võtab ümbritsevast keskkonnast soojust, mille tulemusena keskkond jahtub. See jahedus suunatakse ventilaatori abil siseruumi.

Võimalused korteri jahutamiseks enne konditsioneeri soetamist

Kardinad, rulood, aknakile

Üks lihtsamaid viise ruumi temperatuuri mõne kraadi võrra muuta on kasutada aknakatteid. Selleks sobivad nii pimendavad kardinad kui ka päikest peegeldavad rulood ja aknakiled. Neist võib valida ühe või ka kombineerida näiteks aknakile kardinate või rulooga.

Tänu suurele valikule leiab igaüks endale sobivas suuruses ja värvitoonis lahenduse.

Väldi kuuma õhu sattumist tuppa

Päeval kui väline temperatuur tõuseb kõrgemale kui toa temperatuur, tuleks uksed ja aknad kinni hoida ning kardinad või ruloo ette tõmmata. Võib tekkida tahtmine tuba tuulutada kui selle tulemus on petlik. Soovitud jahutamise asemel tekib vastupidine efekt. Soe õhk tuleb sisse ja jahedam liigub välja ning temperatuur toas tõuseb.

Aknad tuleks avada õhtusel ajal kui päike on loojumas. Sel ajal väline temperatuur langeb ja tuulutamine toob jahutava efekti. Soovituslik on kasutada tuulutamise ajal akendel putukavõrke.

Ventilaator

Kuumal ajal on abiks ka ventilaatori kasutamine. Ventilaator paneb seisva õhu korteris liikuma ning pakub seeläbi mõningast leevendust palavusele. Kui aga kuumus on tõusnud piirini, kus see muutub talumatuks ja segab öist und, siis tasub mõelda mõnele tõhusamale ja püsivamale jahutusviisile.

Mobiilne konditsioneer

Mobiilne konditsioneer korteris on saanud väga populaarseks tänu selle lihtsusele ja kasutusmugavusele. Need on sobivaks lahenduseks korterite jahutamisel, kuhu pole võimalik püsivat kliimaseadet paigaldada. Lisaks on neid lihtne teisaldada ühest ruumist teise. Samuti ei vaja portatiivsed konditsioneerid erilist paigaldust ega viimistlustöid, mis sellega kaasneda võivad.

Selliste seadmete miinuseks on see, et kuum õhk on vaja läbi väljalaskevooliku korterist välja juhtida ning eelkõige on need mõeldud väiksemate ruumide jahutamiseks. Suuremate korterite jahutamiseks läheks vaja mitut seadet ja nendega majandamine võib tülikaks muutuda.

Konditsioneer korterisse ja selle kooskõlastamine

Konditsioneeri paigaldamine korterisse on oma olemuselt ehitise tehnosüsteemide muutmine ehk elamu ümberehitus. Seetõttu tuleb ehitusseadustiku lisa 1 järgi kohalikule omavalitsusele selle kohta esitada ehitusteatis ja -projekt. Kogu dokumentatsioon tuleb esitada riikliku ehitusregistrisse digiallkirjastatult.

Korteriühistute puhul on konditsioneeri paigaldamiseks vajalik ka hääletusprotokoll/korteriühistu juhatuse nõusolek.

Konditsioneer on oma olemuselt sama nagu õhksoojuspump, seega kehtivad selle paigalduse kooskõlastamisele samad nõuded.

Millist tüüpi konditsioneer korterisse valida?

Kui vajalikud load olemas, siis järgmise sammuna tuleb leida enda korteri jaoks sobivaim konditsioneeri tüüp. Tänu mitmetele võimsusklassidele ja erinevatele liikidele, on konditsioneeri võimalik kasutada pea igas korteris, mis vajab jahutust.

Konditsioneerid jagunevad laias laastus kaheks:

• Seinamudelid – neid on võimalik kinnitada nii seina üla- kui alaosale ning jagunevad omakorda kaheks:
  • Välisosaga seadmed – kõige populaarsemad. Koosnevad sise- ja välisosast.
  • Välisosata ehk monoblokk seadmed – kui välisosa pole võimalik paigaldada. Välisühenduse jaoks puuritakse kaks sobivas suuruses auku.
• Multisplit mudelid – mitme siseosa kuid ühe välisosaga seadmed, mis sobivad hästi suurematesse korteritesse, kus vaja jahutada mitut tuba, kuid ei ole võimalik paigalda mitut välisosa.

Konditsioneeri võimsus, müratase ja vibratsioon

Mille järgi seadme võimsus valida sõltub eelkõige kahest asjaolust:

1. Korteri suurus – mida rohkem ruutmeetreid vaja jahutada, seda võimsamat seadet on vaja.
2. Korteri planeering – mida avatum on planeering, seda paremini saab õhk tubade vahel liikuda.

Müratase on näitaja, mille vähendamisele panevad tootjad järjest enam rõhku ning mida lõpptarbija hoolikalt jälgib. Mürataseme olulisus tuleb kliimaseadmete puhul hästi välja siis kui ilmad muutuvad kuumaks ja seadet kasutatakse eluruumide jahutamiseks, eriti magamistoas.

Seadme välisosa tekitab ka vibratsiooni, mistõttu on see võimaluse korral kõige mõistlikum paigaldada maaraamile. Kui aga tegu kõrgema kortermajaga, siis on võimalus paigaldada välisosa seinale või katusele ning kui need ka kõne alla ei tule, siis saab seadme rõdule panna.

Tehnilised näitajad – mida jälgida?

Kui on plaan paigaldada konditsioneer korterisse, siis sobivaima valimisel tasuks pilk peale visata erinevate seadmete tehnilistele näitajatele:

1. Jahutusvõimsus on üks peamisi näitajaid, mida jälgida seadme valimisel. Sellest sõltub kui suurt ala see jahutada suudab. Arvutamisel võib kasutada reeglit: 1 kW jahutab 10 ruutmeetrit. Kõik oleneb muidugi ruumi eripäradest.
2. SEER (Seasonal Energy Efficiency Ratio) ehk sesoonne jahutustegur iseloomustab konditsioneeri tööd kogu jahutusperioodil. Mõõtmisel jagatakse seadme jahutusvõimsus jahutusperioodil kogu tarbitud elektrienergiaga samal perioodil. Mida kõrgem on SEER näitaja, seda efektiivsemalt kasutab konditsioneer energiat jahutamiseks.
3. SCOP (Seasonal Coefficient of Performance) on sesoonne soojustegur, mis arvestab kogu kütteperioodi ning peegeldab selgemalt seadme tegelikku energiatarbimist. Siin on arvesse võetud energia tarbimine kogu aasta vältel.

Vastavalt SEER ja SCOP tulemustele jaotatakse konditsioneeridele ka energiatõhususe sertifikaadid vahemikus A+++ (kõrgeim) kuni G (madalaim).

Hind – millest see sõltub?

Nii nagu ka õhksoojuspumba valimisel kehtib ka konditsioneeride puhul põhimõte, et seade tuleks valida vajadustele vastav, mitte tormata kõige soodsama järgi. Esialgu ahvatlevana tunduv soodne hind võib hiljem tugevasti hakata peegelduma elektriarvetes.

Näiteks kui konditsioneer on aladimensioneeritud – valitud liiga vähese võimsusega seade, mis peab pidevalt täisvõimusel töötama, et korter ära jahutada. Lisaks kõrgematele elektriarvetele kulutab selline töörežiim ka konditsioneeri olulisi komponente, mis vähendab seadme eluiga.

Seadme hinna määravad:

• Kütte- ja jahutusvõimsus – mida võimsam seade, seda kallim hind.
• Müratase – kõik tootjad panevad rõhku sellele, et nende seadmed oleksid võimalikult vaiksed. Kallimad seadmed suudavad mürataseme madalal hoida ka siis kui seade töötab täisvõimsusel.
• Lisafunktsioonid – WiFi võimekus; erinevad andurid, mis mõõdavad õhukvaliteeti; sensorid, mis tuvastavad inimesi ruumis jne.

Konditsioneeri korterisse saab Kliimakaubamajast alates 549 eurost. Selline seade suudab jahutada väiksemat korterit, pindalaga ca 30 ruutmeetrit. Hinnalisemad seadmed suudavad jahutada kuni 50 ruutmeetrit ja kevadel/sügisel kütta kuni 110 ruutmeetrit ning neil on juba hinna sees ka mitmed lisa- ning mugavusfunktsioonid. Tutvu meie konditsioneeride valikuga!

Paigaldus – mida tähele panna?

Kui on soov paigaldada konditsioneer korterisse, siis juhime tähelepanu 6 asjaolule:

1. Vajalikud load ja teatised – kõik peaks olema seadusega kooskõlas, et vältida hilisemaid probleeme ja lisakulutusi.
2. Siseosa asukoht – määrab ära kui efektiivselt konditsioneer suudab korterit jahutada.
3. Välisosa asukoht – sellest oleneb kostuv müratase ja vibratsioon ning ka hoolduste teostamise lihtsus.
4. Paigaldaja pädevus – tegemist on litsentseeritud tegevusega. On oluline, et seda teostaksid oma ala spetsialistid, kes on vastavad koolitused saanud.
5. Paigaldusele kuluv aeg – iga objekti puhul erinev. Standardpaigaldusele kulub päev või isegi vähem.
6. Tellija poolsed eeltööd enne konditsioneeri paigaldamist – et paigaldus sujuks muretult ja ilma lisakuludeta.

Konditsioneer on olemuselt sama mis õhksoojuspump, seega kehtivad neile samad nõuded ja soovitused nii paigalduse kui ka hoolduse osas.

Kliimakaubamajas algab konditsioneeri standardpaigaldus 350 eurost ja see sisaldab:

• transporti objektile
• õhksoojuspumba paigaldust kuni 2,5 m kõrgusele (sise- kui ka välisosa).
• sise- ja välisosa vahelist ühendustoru ja elektrikaablit kuni 5 m,
• välisosa seinakinnitust, vibratsioonikaitset, kummipukse ning paigaldust,
• plastikust katet torudele/juhtmetele (karbik) 2 m, avakatet, kondensatsiooniveevoolikut,
• ühe (kuni 50 cm paksuse) seina läbimist, v.a armeeritud betoon, maakivi, paas, punane tellis jms (kokkuleppel lisatasu eest),
• elektertoidet: sise- või välisosa ligiduses kuni 2,5 m kaugusel,
• seadme käivitamist ja puldi tutvustamist,
• kulumaterjale standardpaigaldusele

Sellest, millised peavad olema tellija poolsed eeltööd enne konditsioneeri paigaldamist, leiab meie soojuspumpade paigalduse lehelt koos põhitingimuste ja võimalike lisatöödega, mis võivad vajalikud olla.